Tegevusvaldkonnad
Meeskond
Uudised
Kontakt
Uudised ja teated
29. 10. 14
Seadus ei sätesta otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda võlgnikult lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist. Seega ei ole seaduse pinnalt ka üheselt selge, millisest hetkest hakkab kulgema lepingulise kahju hüvitamise nõude kolmeaastane aegumistähtaeg. Aegumistähtaja järgimine on võlausaldaja jaoks oluline, kuivõrd pärast aegumistähtaja möödumist on võlgnikul õigus keelduda nõude rahuldamisest.
Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg algab reeglina nõude sissenõutavaks muutumisega. Kahju hüvitamise nõue ei saa üldjuhul muutuda sissenõutavaks enne, kui kahju on tekkinud. Kuni 22.09.2014 oli Riigikohus seisukohal, et lepingu rikkumisest põhjustatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaja kulgema hakkamisel on ka oluline, millal kannatanu kahju tekkimisest teada sai või pidi teada saama (vt nt Riigikohtu 09.01.2013 otsus nr 3-2-1-167-12, p 10).
22.09.2014 otsusega nr 3-2-1-67-14 muutis Riigikohus oma varasemat praktikat, leides, et ebaõige on kahju hüvitamise nõude aegumistähtaja sidumine kannatanu teada saama pidamisega kahjust. Kannatanu teadlikkus tekkinud kahjust ei ole seega enam kahju hüvitamise nõude sissenõutavuse eelduseks. See aga tähendab omakorda, et kahju hüvitamise nõude kolmeaastane aegumistähtaeg võib hakata kulgema juba enne, kui võlausaldaja kahjust üldse teada saab.
Nii tasub võlausaldajal olla oma õiguste kaitsel tähelepanelik, ja kui tekib kahtlus lepingupartneri poolt lepingu rikkumise osas, selgitada lepingu rikkumise asjaolud ja tagajärjed (sh, kas rikkumise tõttu on tekkinud kahju) välja võimalikult varakult. Vastasel juhul võib kahju hüvitamise nõudega kohtusse pöördumisel ootamatult selguda, et kahjunõue on hagi esitamise hetkeks juba aegunud.
Riigikohtu otsusega on võimalik tutvuda SIIN.